Nagu eelnevalt jutuks oli, siis sai treeningplaan kevadeni jaotatud 4 tsüklisse. Eelmise nädalaga sai I 4-nädalane tsükkel läbi.
4 nädalaga sai läbitud 292 km-74.6km, 76.6km, 83.4km ja recovery 57.3km. Plaanitud mahud sai üsna hästi tehtud. Ära jäi vaid pühade tõttu recovery nädalal üks 7km taastav jooks. Polar index kõigub seal 52 (lõigud) ja 59 (taastavad) vahel. Peamised aeroobsed jooksud siiski 55 juures.
Üldpõhimõte on treeningutel praegu selline.
E puhkus
T aeroobne jooks (ma lühendan neid edaspidi GA-ks ehk General aerobic)
K pikad lõigud
N taastav
R poolpikk aeroobne
L taastav
P pikk jooks
ehk siis tsükli peale
4 aeroobset jooksu a 14km
4*pikad lõigud (5*1000, 3*2000, 12km kiirenev tempokross, 10*400/200).
8*taastavat jooksu a 7km
4*poolpikk aeroobne 3*16+1*14km
4*pikk jooks 23km+24km+26km+20km.
Väsimus on kohati päris suur, samas hetkel siiski talutav ning recovery nädal on siin ka veidi aidanud.
Tuleb tunnistada, et ühelt poolt hakkan sisestaadioniga ära harjuma. Sisuliselt kogu I tsükkel on sees tehtud ehk siis umbes 1215 ringi :) paras nonsense. Välja pole pideva nohu ja kurguvalu (ja kohutava lumekoguste) tõttu soovinud minna.
Tsükli 3ndal nädalal (ehk siis selle tsükli tipus) sai tehtud see viga et üle pika aja mindud squashi mängima. väljakul on muidugi tore, kuid see on ikka uskumatu kui erinev koormuse annab squashimäng lihastele võrreldes jooksmisega. selline tunne justkui squashis lihased venivad või siis jooksus lihased lühenevad vms. igal juhul lihase otsad, reie tagumised lihased + tagumik oli ikka 4-5 päeva väga valulik.
Lisaks Recovery nädalal tekkis vasakusse jalga mingi krambieelne valu - hambad ristis jooksed edasi kuigi nii 15 sekki km-le aeglasemalt ning 4-5km pärast valu hakkab vaikselt taanduma. ei tea krt mis asi see on. igal juhul on sellise pingega suht masendav joosta. peab uurima äkki kompressioonisokid aitavad - väidetavalt parandavad jalgade vereringet jms.
ps. lasnamäel näed ikka igasuguseid inimesi.
* jooksurajal kõnnivad 2 noormeest mingite hantlitega - kõnnivad 20meetrit, siis panevad need maha ning võrdlevad bitsepsit. wtf ?
* mingi vanem naisterahvas nuuskas maha....
* saali sattus siis mingi gorilla. yleni tätöveeritud ning ilma juusteta. mõtles, et teeb veidi soojendusjooksu. aga et põnevam oleks, siis jooksen vastassuunas. inimesed lendasid kahtelehte, mitmele läks õlaga vastu. heh. imbetsill.
* mingid noormehed jooksevad paljajalu tavaliste (siis mitte spordi) sokkidega....so help me god...
* 1 köieronimisele tulnud tütarlaps võttis oma lapse (siis imik) ka kaasa, sest ta(ema) on ju noor ja aktiivne ja cosmo on ju ka kirjutanud et ta elu ju ei pea muutuma pärast lapsesaamist. asi taandub sellele, et laps hakkas nutma, siis kui ta oli kuskil pooles seinas või siis hoidis kellegi köit. või siis mis mulle ikka kõige rohkem meeldis - jättis lapse tähelepanuta ning ta roomas jooksurajale....no wtf.
*juhtusin jooksma koos mingi tohutu suure naisterahvaga. ma arvan, et ma olin talle rindadeni. no hea et siinnanigi võiks arvata. igal juhul kuidagi suur aukartus tekkis...
*ükskord sattusin mingile huvitavale treeningut nägema. ca 5 sellist tüsedamat mees grupis jooksevad sisestaadioni ringi ning seljas on inimesekujuline topis - 2-3 kannavad ning 2 siis puhkavad vist ja jooksevad kaasa.kysimus - mis trenniga oli tegemist. äkki tuletõrjujad ?
*üks päev olid saalis vanamehed kes harjutasid kiirkõndi. mul oli sel päeval aeroobne jooks plaanis ehk kiirus nii 5:20/km kandis. Vanamehed lihtsalt kõndisid must kuskil 4:40min/km kiirusel mööda. Hea kui keegi paneb asjad perspektiivi. I´m more humble than ever.
Jätkame siis II tsükliga. Saab näha kas või kuidas see õnnestub.
t.,
mina
esmaspäev, 27. detsember 2010
neljapäev, 16. detsember 2010
jälle rajale
Nii. tundub, et jooksupaus osutus seekord suht lühikeseks. Pärast Tallinna maratoni tegin mingi 3 nädalase pausi ning rohkem ei pidanud vastu :) ühelt poolt pea selgena hoidmiseks tuleb mingit sporti teha ning teiselt poolt on sees tunne, et siiski on vaja 3:29-st veel veidi (pisut:)kiiremini joosta. ei tea kust see tunne on tekkinud, kuid igatahes mingi pakitsus on sees.
plaan on 2011 joosta 2 maratoni, millest esimene oleks kevadel.selleks on tõen kas otepää-tartu maraton või siis kuskil väljamaal. otepää-tartu on muidugi suht "mägine" ning seega aega ei saa tõen sinna jooksma minna, väljamaa variandiks tuleb muidugi selgitada, et kust see eelarve tekib sinna vms. igatahes olenemata keerulistest seisudest üritan hoida pea selgena ning treenida.
eesmärk oleks rünnata aega sinna 3:15-3:20 kanti (see eeldaks ca. 4:40min/km).
Alustasin jällegi iseseisvalt Pfitzingeri Advanced marathoning raamatu järgi ning tõstsin seekord pisut nädalamahte (mahud 60-100km/per nädal). Täiendavalt otsisin üles hr. Lembergi ning koos analüüsides sai treeningplaani struktuuri tehtud pisut loogilisemaks (ehk muutsime selle 3+1 nädala tsüklite peale, kus 3 nädalat kasvavad mahud+1 recovery) ning lisaks ka tuunisime iganädalaseid kiirustrenne. praegune rütm on 6 jooksutrenni nädalas, mis jaguneb 1 pikk aeroobne, 1 kiired pikad lõigud/tempokross, 2 taastavat@SLS130, 1 poolpikk aeroobne , 1 keskmine aeroobne
Praeguse ettevalmistuse eripäraks on tõen see, et enamus kilomeetreid tõen jooksen sees. seda tulenevalt tervisest ning ka lumeoludest, mis viimsi kandis eeldaks autoteel jooksmist, mis minu arvates on nonsense. saab näha millal ca. 240meetrise siseringi kyndmisest villand saab :) praegu tuleb iganädalaselt nii ca. 300 ringi :)
sedasi siis. vaatame kas suudan plaanis püsida või pudenen. liiga kergelt ma pudeneda ei soovi.
t.,
i
plaan on 2011 joosta 2 maratoni, millest esimene oleks kevadel.selleks on tõen kas otepää-tartu maraton või siis kuskil väljamaal. otepää-tartu on muidugi suht "mägine" ning seega aega ei saa tõen sinna jooksma minna, väljamaa variandiks tuleb muidugi selgitada, et kust see eelarve tekib sinna vms. igatahes olenemata keerulistest seisudest üritan hoida pea selgena ning treenida.
eesmärk oleks rünnata aega sinna 3:15-3:20 kanti (see eeldaks ca. 4:40min/km).
Alustasin jällegi iseseisvalt Pfitzingeri Advanced marathoning raamatu järgi ning tõstsin seekord pisut nädalamahte (mahud 60-100km/per nädal). Täiendavalt otsisin üles hr. Lembergi ning koos analüüsides sai treeningplaani struktuuri tehtud pisut loogilisemaks (ehk muutsime selle 3+1 nädala tsüklite peale, kus 3 nädalat kasvavad mahud+1 recovery) ning lisaks ka tuunisime iganädalaseid kiirustrenne. praegune rütm on 6 jooksutrenni nädalas, mis jaguneb 1 pikk aeroobne, 1 kiired pikad lõigud/tempokross, 2 taastavat@SLS130, 1 poolpikk aeroobne , 1 keskmine aeroobne
Praeguse ettevalmistuse eripäraks on tõen see, et enamus kilomeetreid tõen jooksen sees. seda tulenevalt tervisest ning ka lumeoludest, mis viimsi kandis eeldaks autoteel jooksmist, mis minu arvates on nonsense. saab näha millal ca. 240meetrise siseringi kyndmisest villand saab :) praegu tuleb iganädalaselt nii ca. 300 ringi :)
sedasi siis. vaatame kas suudan plaanis püsida või pudenen. liiga kergelt ma pudeneda ei soovi.
t.,
i
neljapäev, 2. detsember 2010
Tallinna Maraton - Tehtud - 3:28:58 !
See asi on siis tehtud. Hea meel on tõdeda, et plaanitud eesmärk sai täidetud ning suutsin alistada 3:30 piiri. Napilt aga kindlalt - 3:28:58 (4:57min/km)
Plaan. Kuna aasta alguses sai pikalt venitatud konkreetse plaani paikapanemisega, siis jäi ettevalmistus seekordseks Tallinna maratoniks vaid 12 nädala pikkuseks. Seega liiga agressiivseid plaane ei saanud teha. Samas siiski suur soov ja tahtmine oli eelmisel aastal alustatud töö 3:30-ga (teatavasti Ahvenamaal 3:31:40) see aasta ära lõpetada. See eeldanuks kilomeetriaega sinna 4:55/km kanti. Kuna agressiivsematest plaanidest olin targu loobunud, siis siis otsustasin esialgu plaanitud 4:55/km kiirusega välja minna ning siis vajadusel vastavalt enesetundele ning pulsile korrektuure teha.
Treeningud maratoniks. Nagu mainitud, siis seekordne treeningplaan oli 12nädala pikkune. Kasutasin jätkuvalt Pfitzingeri Advanced marathoning raamatu plaane, mis siis veidi mugandasin (tabel eelmises meilis). Treeningud kulgesin üldjuhul vastavalt plaanile välja arvatud teiperi alguses pikal jooksul saadud külmetus (ideaalne aeg krt). V-o jättis ka see pitseri jooksule - kes teab. Sellegipoolest tuli 2010 treeningkilomeetreid 1206, nendest 850 siis treeningplaani raames.
Ilm. Ilm oli selline enamvähem minu jaoks.+15 ning veidi tuuline. Minu jaoks siiski pigem vähem, sest mulle eriti ei meeldi tuuline ilm. Tallinna maratonil samas tuulevaikust oodata on ka paras nonsens tegelikult. Siiski tuleb nentida, et tuul segas vast pirita pikal sirgel eeskätt, muul ajal väga ei olnud probleeme.
Riietus. Maratoni algus oli kl 9 ning pärast pikka mõtlemist panin siiski pika varukaga jooksusärgi, mis oli kokkuvõttes +/- ok. Muidu oleks sellega gramm palavaks läinud, kuid mereäärses tuules oli see fine.
Enesetunne enne jooksu. Ei olnud just kõige parem. Eelmisel päeval olin suutnud mingit küüslaugu jms pastat süües jälle oma seedimise pekki keerata, seega ei olnud paljulubav. Maratonihommikuks oli samas ok olla. Enne starti oli selline "another day at the office" tunne juba. Pea oli tühi ning jooksule täielikult keskendunud.
Jooksust. Nagu öeldud oli pea enne jooksu algust tühi, äärmiselt keskendunud tunne oli. Et midagi tuleb ära teha. Trenn on tehtud, seega päris hull ei tohiks olla. Jooks algas suht meeldivalt - stardipauk antud hakkasime vaikselt tööle. Tuleb tõdeda, et üllatavalt palju rahvast oli raja ääres - see oli positiivne. Muidugi kadriorus läks rahvas hõredaks ning pirial oli juba pealtvaatajaid suht vähe. Esimesed kilomeetrid sai läbitud suht valutult, kõik toimis justkui. tore oli näha mustasid jooksmas, kuidagi rahvusvaheline mekk kohe asjal. Ja loskutov väikse vahega kohe mustade kannul. Esimene ring möödus plaanipäraselt 1:43-ga, mis jättis teiseks pooleks nii 1-2 minutit varusse. Kui ärakukkumist ei tule siis oli kõik veel võimalik. Teise ringi esimese poole ehk nii u 30 km kandis hakkas oluliselt halvem või siis nii füüsiline+emotsionaalne väsimus hakkasid tunda andma. Vaatasin, et jälle kord jookseb Reigo eest ära ning mingit energiat väha polnud võtta, et teda püüdma minna. Samuti ei olnud priit ja olga tagasipöördele tulnud kaas elama (pärast tuli välja, et jõudsid gramm hiljem). Igal juhul hakkas vaikselt masendus hinge ronima, mis muutus aegajalt meeleheiteks stiilis, et lõpuni ma kindlasti ei suuda seda 4:55 hoida. küsimus oli et mitte kas läheb üle 5min/km vaid kui palju läheb. esimene ring andis mulle ca 2 minutit varu ehk siis arvutasin jooksu ajal, et 12kilomeetrile jagatuna see teeb 10 sek/km. ehk siis 30-42km võisin joosta 5:05 ning siis veel saaks gramm alla 3:30. Reaalsus oli see, et 30-35 suutsin veel kilomeetriaegasid hoida alla 5:00, siis 36km läks asi allamäge km ajad tulid 5:06, 5:12, 5:09. Lootsin, et äkki tuleb finish enne kui varu otsa saab :). 41 km algus näitas juba kellal 5:15, mis näitas, et sein on kohekohe tulemas - püüa missa püüad, kiirust ei saa üles. Kuid siis juhtus midagi müstilist :) Viimase kilomeetri alguses jooksis minu kõrvale 3:30 õhupalliga mees ehk siis 3:30 tempomeister. Hea näide kuidas paanikaolukorras organism suudab ennast mobiliseerida. Kiirelt valmis plaan, et eieieieieiei, see vend ei lõpeta enne mind. Kummalisel kombel olin justkui ümber sündinud. Momentaalselt suutsin kiiruse viia - pange tähele 3:45/km peale ! ning hoida seda ca 800 meetrit ehk siis lõpuni. Lõpp oli muidugi selge punnitamine, kuid mind tõsiselt hämmastas kuidas ühel hetkel otsid organismist seda jõuvaru, et kuidagigi säilitada kiirust 5:00/km, ning siis mõnikümmend sekundit hiljem leiad eiteakust sellise hulga energiat, et jõuad kiirendada 3:45ni km. müstika ma ytlen. See veelkord kinnitab seda teadmist, et maratonis ja eriti lõpu 10kilomeetril on nii palju peas kinni - kas ma suudan või kui kaua ma suudan kasvavale väsimusele vastu seista või siis leida energiat et lõpuni joosta. aga kokkuvõttes jah - emotsionaalselt jällegi väga hea finish - õhupalliga mees jäi minust kaugele :) maha ning eesmärk sai täidetud . Jäi veel minut ja 2 sekundit ülegi, mis on maratoni mõistes muidugi väga marginaalne.
Mured tehnikaga. Esimestel kilomeetritel sai selgeks, et seoses tossude vahetusega (aitäh toetajatele) näitab mu Polar kell kiirust ca. 10 sekundit kilomeetrile liiga palju, mis emotsionaalselt oli väga nõrk . Et vaatad kella ning jooksed 4:40, mõtled, et väga ok tempo ning siis jõuad 4:50-ga järgmise kilomeetrini. Teistpidi oleks selgelt parem.Peab tegelema kalibreerimisega. On tekkinud tunne, et valesti näitamine on mingis seoses tuulise ilmaga. Äkki peaks hoopis selle G3-GPSi lahenduse kellale kuskilt hankima, et võistluste ajal kogu aeg õiget kiirust näeks.
Sõbrad/konkurendid. Kuni 10nda kilomeetrini jooksime mina/mart/reigo suht koos, siis nagu ikka ütles mart, et ta ei viitsi siin enam passida ning nagu temale juba kombeks tegi ka poole distantsi peal parima tulemuse 1:42:48, kuid seekord oli vahe teistega tunduvalt väiksem kui Ahvenamaal (reigo 1:42:52 ning mina 1:43:01). Mart väsis seekord või siis me püüdsime kinni ta teisel ringil pirita tee alguses ehk siis ca. 24 kilomeetril. Reigo oli teise ringi alguses pisut tempot tõstnud nii 4:45-ni, siis ma otsustasin maha jääda oma tempo juurde. 30kilomeetriks ehk siis viimaseks tagasipäärdeks olid vahed kärisenud juba märkimisväärseks reigo 2:25:53, mina 2:27:06 (+1min 13sek) ning mart 2:32:02(reigost 6min 9sek, minust 4min 56sek). Viimasel osal vahed jätkasid kärisemist, kuna mart oli väsinud ja mina hakkasin samuti pahasti väsima kuid reigo näe tegi hoopis spurdi ning siis lõpuks väsis. Seega lõpuajad olid juba sellised - reigo 3:23:10, mina siis teatavasti 3:28:58 (+5min 48sek) ning mart 3:51:07 (reigost 27min 57sek, minust 22min 9 sek). Andrist ka. Andri oli teatavasti maratoni ettevalmistuseks jooksnud see aasta vaid 2 korda randa a 3km, siis ta hoidis end see aasta tagasi ning jooksis koos oma tiigriga 4:07:55.
sedasi siis. Saab siis näha kuidas edasi. 3 tundi pärast 3:28:58 maratoni lõpetamist tekkis saunas istudes endamisi küsimus, et kas see jooks oli minu jaoks lagi. Mõttes vastasin, et tõen mitte:) (siin kohal tervitan elukaaslast). Nii et võiks kokkuvõtvalt arvata, et jätkan samadel radadel. Kes teab kui kaua jaksab nii aktiivselt trenni teha, samas ju 3:15 võiks ka ära joosta. Aga eks see selgub siis kui ta selgub.
t.,
mina
ps. lisan veidi maratonipilte ning ka polari graafiku mis nagu graafikust näha mõnevõrra valetab - selle järgi jooksin 43.2km 4:50-ga :)
Plaan. Kuna aasta alguses sai pikalt venitatud konkreetse plaani paikapanemisega, siis jäi ettevalmistus seekordseks Tallinna maratoniks vaid 12 nädala pikkuseks. Seega liiga agressiivseid plaane ei saanud teha. Samas siiski suur soov ja tahtmine oli eelmisel aastal alustatud töö 3:30-ga (teatavasti Ahvenamaal 3:31:40) see aasta ära lõpetada. See eeldanuks kilomeetriaega sinna 4:55/km kanti. Kuna agressiivsematest plaanidest olin targu loobunud, siis siis otsustasin esialgu plaanitud 4:55/km kiirusega välja minna ning siis vajadusel vastavalt enesetundele ning pulsile korrektuure teha.
Treeningud maratoniks. Nagu mainitud, siis seekordne treeningplaan oli 12nädala pikkune. Kasutasin jätkuvalt Pfitzingeri Advanced marathoning raamatu plaane, mis siis veidi mugandasin (tabel eelmises meilis). Treeningud kulgesin üldjuhul vastavalt plaanile välja arvatud teiperi alguses pikal jooksul saadud külmetus (ideaalne aeg krt). V-o jättis ka see pitseri jooksule - kes teab. Sellegipoolest tuli 2010 treeningkilomeetreid 1206, nendest 850 siis treeningplaani raames.
Ilm. Ilm oli selline enamvähem minu jaoks.+15 ning veidi tuuline. Minu jaoks siiski pigem vähem, sest mulle eriti ei meeldi tuuline ilm. Tallinna maratonil samas tuulevaikust oodata on ka paras nonsens tegelikult. Siiski tuleb nentida, et tuul segas vast pirita pikal sirgel eeskätt, muul ajal väga ei olnud probleeme.
Riietus. Maratoni algus oli kl 9 ning pärast pikka mõtlemist panin siiski pika varukaga jooksusärgi, mis oli kokkuvõttes +/- ok. Muidu oleks sellega gramm palavaks läinud, kuid mereäärses tuules oli see fine.
Enesetunne enne jooksu. Ei olnud just kõige parem. Eelmisel päeval olin suutnud mingit küüslaugu jms pastat süües jälle oma seedimise pekki keerata, seega ei olnud paljulubav. Maratonihommikuks oli samas ok olla. Enne starti oli selline "another day at the office" tunne juba. Pea oli tühi ning jooksule täielikult keskendunud.
Jooksust. Nagu öeldud oli pea enne jooksu algust tühi, äärmiselt keskendunud tunne oli. Et midagi tuleb ära teha. Trenn on tehtud, seega päris hull ei tohiks olla. Jooks algas suht meeldivalt - stardipauk antud hakkasime vaikselt tööle. Tuleb tõdeda, et üllatavalt palju rahvast oli raja ääres - see oli positiivne. Muidugi kadriorus läks rahvas hõredaks ning pirial oli juba pealtvaatajaid suht vähe. Esimesed kilomeetrid sai läbitud suht valutult, kõik toimis justkui. tore oli näha mustasid jooksmas, kuidagi rahvusvaheline mekk kohe asjal. Ja loskutov väikse vahega kohe mustade kannul. Esimene ring möödus plaanipäraselt 1:43-ga, mis jättis teiseks pooleks nii 1-2 minutit varusse. Kui ärakukkumist ei tule siis oli kõik veel võimalik. Teise ringi esimese poole ehk nii u 30 km kandis hakkas oluliselt halvem või siis nii füüsiline+emotsionaalne väsimus hakkasid tunda andma. Vaatasin, et jälle kord jookseb Reigo eest ära ning mingit energiat väha polnud võtta, et teda püüdma minna. Samuti ei olnud priit ja olga tagasipöördele tulnud kaas elama (pärast tuli välja, et jõudsid gramm hiljem). Igal juhul hakkas vaikselt masendus hinge ronima, mis muutus aegajalt meeleheiteks stiilis, et lõpuni ma kindlasti ei suuda seda 4:55 hoida. küsimus oli et mitte kas läheb üle 5min/km vaid kui palju läheb. esimene ring andis mulle ca 2 minutit varu ehk siis arvutasin jooksu ajal, et 12kilomeetrile jagatuna see teeb 10 sek/km. ehk siis 30-42km võisin joosta 5:05 ning siis veel saaks gramm alla 3:30. Reaalsus oli see, et 30-35 suutsin veel kilomeetriaegasid hoida alla 5:00, siis 36km läks asi allamäge km ajad tulid 5:06, 5:12, 5:09. Lootsin, et äkki tuleb finish enne kui varu otsa saab :). 41 km algus näitas juba kellal 5:15, mis näitas, et sein on kohekohe tulemas - püüa missa püüad, kiirust ei saa üles. Kuid siis juhtus midagi müstilist :) Viimase kilomeetri alguses jooksis minu kõrvale 3:30 õhupalliga mees ehk siis 3:30 tempomeister. Hea näide kuidas paanikaolukorras organism suudab ennast mobiliseerida. Kiirelt valmis plaan, et eieieieieiei, see vend ei lõpeta enne mind. Kummalisel kombel olin justkui ümber sündinud. Momentaalselt suutsin kiiruse viia - pange tähele 3:45/km peale ! ning hoida seda ca 800 meetrit ehk siis lõpuni. Lõpp oli muidugi selge punnitamine, kuid mind tõsiselt hämmastas kuidas ühel hetkel otsid organismist seda jõuvaru, et kuidagigi säilitada kiirust 5:00/km, ning siis mõnikümmend sekundit hiljem leiad eiteakust sellise hulga energiat, et jõuad kiirendada 3:45ni km. müstika ma ytlen. See veelkord kinnitab seda teadmist, et maratonis ja eriti lõpu 10kilomeetril on nii palju peas kinni - kas ma suudan või kui kaua ma suudan kasvavale väsimusele vastu seista või siis leida energiat et lõpuni joosta. aga kokkuvõttes jah - emotsionaalselt jällegi väga hea finish - õhupalliga mees jäi minust kaugele :) maha ning eesmärk sai täidetud . Jäi veel minut ja 2 sekundit ülegi, mis on maratoni mõistes muidugi väga marginaalne.
Mured tehnikaga. Esimestel kilomeetritel sai selgeks, et seoses tossude vahetusega (aitäh toetajatele) näitab mu Polar kell kiirust ca. 10 sekundit kilomeetrile liiga palju, mis emotsionaalselt oli väga nõrk . Et vaatad kella ning jooksed 4:40, mõtled, et väga ok tempo ning siis jõuad 4:50-ga järgmise kilomeetrini. Teistpidi oleks selgelt parem.Peab tegelema kalibreerimisega. On tekkinud tunne, et valesti näitamine on mingis seoses tuulise ilmaga. Äkki peaks hoopis selle G3-GPSi lahenduse kellale kuskilt hankima, et võistluste ajal kogu aeg õiget kiirust näeks.
Sõbrad/konkurendid. Kuni 10nda kilomeetrini jooksime mina/mart/reigo suht koos, siis nagu ikka ütles mart, et ta ei viitsi siin enam passida ning nagu temale juba kombeks tegi ka poole distantsi peal parima tulemuse 1:42:48, kuid seekord oli vahe teistega tunduvalt väiksem kui Ahvenamaal (reigo 1:42:52 ning mina 1:43:01). Mart väsis seekord või siis me püüdsime kinni ta teisel ringil pirita tee alguses ehk siis ca. 24 kilomeetril. Reigo oli teise ringi alguses pisut tempot tõstnud nii 4:45-ni, siis ma otsustasin maha jääda oma tempo juurde. 30kilomeetriks ehk siis viimaseks tagasipäärdeks olid vahed kärisenud juba märkimisväärseks reigo 2:25:53, mina 2:27:06 (+1min 13sek) ning mart 2:32:02(reigost 6min 9sek, minust 4min 56sek). Viimasel osal vahed jätkasid kärisemist, kuna mart oli väsinud ja mina hakkasin samuti pahasti väsima kuid reigo näe tegi hoopis spurdi ning siis lõpuks väsis. Seega lõpuajad olid juba sellised - reigo 3:23:10, mina siis teatavasti 3:28:58 (+5min 48sek) ning mart 3:51:07 (reigost 27min 57sek, minust 22min 9 sek). Andrist ka. Andri oli teatavasti maratoni ettevalmistuseks jooksnud see aasta vaid 2 korda randa a 3km, siis ta hoidis end see aasta tagasi ning jooksis koos oma tiigriga 4:07:55.
sedasi siis. Saab siis näha kuidas edasi. 3 tundi pärast 3:28:58 maratoni lõpetamist tekkis saunas istudes endamisi küsimus, et kas see jooks oli minu jaoks lagi. Mõttes vastasin, et tõen mitte:) (siin kohal tervitan elukaaslast). Nii et võiks kokkuvõtvalt arvata, et jätkan samadel radadel. Kes teab kui kaua jaksab nii aktiivselt trenni teha, samas ju 3:15 võiks ka ära joosta. Aga eks see selgub siis kui ta selgub.
t.,
mina
ps. lisan veidi maratonipilte ning ka polari graafiku mis nagu graafikust näha mõnevõrra valetab - selle järgi jooksin 43.2km 4:50-ga :)
pühapäev, 5. september 2010
Jälle lõpusirgel :)
Kui eelmine postitus oli "jälle alguses", siis nüüd võib tõdeda, et olen "jälle lõpusirgel" :). Peab tunnistama, et suhteliselt laisalt on see hooaeg postitusi yles pandud. Treeninguid on seevastu õnneks siiski enamvähem korralikult tehtud, kuigi kilometraazi enne maratoni tuleb see aasta vähem. Praeguseks on jookstud 1089 km (nädala km pilt lisas), sellest 772km treeningprogrammi raames ning ylejäänud aasta alguse poole tehtud random jooksudest 10-20km.Kevade poole sai pikalt mõeldud, et millist maratoni võiks või peaks või oleks võimalik joosta. Käis läbi mõte, et teeks ühe hooaja poolmaratoni treeningut ja tegeleks kiirusega ning siis prooviks veel üht maratoni. Mai lõpus alustasingi kiiremate lõikude ning mäetreeningutega, kuid kuna Tallinnas aga planeeriti Sügisjooksu raames see aasta ka maratoni, siis kaldus otsus siiski maratonile. Seda enam, et Võhma saunanaised olid end juba ära reganud. Et aga see otsus sai tehtud alles juunis ning jooks juba septembri alguses, siis jäi treeningplaaniks seekord 12-nädalane programm (eelmine aasta teatavasti 16nädalane enne Ahvenamaad).
Treeningprogramm (pilt lisas) ise on jätkuvalt Pfizingeri Advance marathoning raamatust ning ega ma ka iganädalaseid km-mahte ei julgenud tõsta, kuna perioodil nov/2010 (alandi maraton) kuni 03/2011 tuli kokku 20km jooksu.
Enesetunne praegu on selline kahtlane. Nagu iga aasta :) Eks selge on see, et edasiminek aasta algusega on olemas, kuid jah see ei tähenda eriti midagi. Võrreldes eelmise aastaga ma arvan, et edasiminek on suht marginaalne, kui seda yldse on olnud. See pikk pooleaastane jooksuvaba paus (iga aasta) sisuliselt nullib kogu eelneva töö.
Mõnda detaili olen siiski treeningutel muutnud. Pikka jooksu jooksen gramm kiiremini - ehk ei hoia pulssi piinlikult 140 peal vaid proovin pigem kiirust hoida/arendada ning hoian pulsi seal ca 150 juures.
pika jooksu lõpud nii 1-2km proovin joosta tugevalt (ehk siis kiiremini tavatempost), et harjutada ennast ka maratoni
Jooksurajad. Jooksin ühe hea tuttavaga, kes nimetas mind masohistiks :) ma kipun kõik oma jooksud identselt samal raja. T-L jooksen viimsis ning igal pühapäev sõidan pikaks jooksuks harkusse, sisetrennid teen halva ilma või siis enesetunde korral lasnamäe sisehallis.
Ilm. Suvised ilmad on olnud sellised põnevad -mitu pikka jooksu on läinud ikka täitsa hullu palava peale. ikka +33-ga (pikk) jooks on selline tõsine piin. yhel hetkel avastad ennast mingis ojas mütsiga vett pähe kühveldamas. Teisel päeval saad uskumatu paduvihma endale kraesse - kui riietus on ok, siis on see isegi põnev). Mõni üksik jooks on sattunud ka ideaalsele jooksuilmale - need on mõnusad. tavaliselt selline tuulevaikne õhtu, päikeseloojang.
Ühel hetkel sai ühendust võetud ka Jooksupartneri härradega, et mu raamatust võetud treeningplaanile vähe kommentaare saada. Üldjoontes jäädi plaaniga rahule, sisse peaks tooma nn. recovery nädala ehk siis 3 nädalat mahud kasvavad ning siis 1 nädal 75% esimese nädala mahust, Sai härrade juures tehtud ka jalatsitest ning proovitud ka erinevaid jooksutosse, mille lõpuks selgus ikkagi tõsiasi, et minu Kayano-d sobivad mulle hästi. Madal jalavõlv ja squashi
Aga siis sügisjooksust. plaan on joosta 5:00/km kandis, pulss keskmine ca. 165 ning proovida lõpetada eelmisel aastal alustatud töö (ning alistada 3:30). sellesse plaani võib aga ilm ja organism teha suuremaid korrektuure. kui ikka tuul on tugev, siis võib kogu jooksu maha kirjutada. eks selge on see, et mingi tuul ikka on. jääme lootma, et siis puhub pirita poolt kadrioru poole :) aga siis nädalajagu veel lühemaid sörke ja siis starti. saab näha mis saab.
t.,
onu VD
teisipäev, 16. märts 2010
Jälle alguses
Heh. Täna siis tegin selle aasta esimesed kilomeetrid (6tk tervelt). kuidas võtta. Ilm oli ilus, temp selline nullilähedane, teed olid isegi suht ok selle lume kohta. mõnes kohas vaid väga libe vms. Enesetunne ühelt poolt suht hea - hea jälle jooksurajal olla, kuid jah. numbrid on ikka päris masendavad. jooksuandurit ei olnud, seega õnneks polar indeksit ei näidanud (oleks rekord tulnud vist :) aga jah 6km@SLS 163 !!! . Aeg 35:29, kiirus 5:54min/km. Numbrid ikka näitavad, et tase on ikka halb. Lisaks pärast jooksu jalad olid ka mõnusalt kanged :) Vahepeal (pärast tartu maratoni) tuiganud Achilleus täna õnneks ei märku ei andnud - vaatan kuidas mõned treeningud mõjuvad. Äkki peab siiski väikse ultra/laseri tegema.
Eelmisest trennist on möödas ca 4.kuud ning korralikust treeningperioodist juba 5 kuud. Saab näha kui kiire või milline see taastumine siis välja näeb. Mõned mehed, kes see aasta sygisel Berliini plaanivad minna on juba 900 km ära jooksnud. heh. Ma esialgu selle aasta plaane veel ei tee, kuid tõenäoliselt sihin jälle 1 korralikku maratoni kuskil septembris/oktoobris ning äkki ka 1 korralik poolmaraton. saab siis näha kus ja mis.
siiski. nii palju konkreetset, et on praegu laual kys, et kas 27.03 toimuvale järjekordsele otepää-tartu mystika maratonile on mõtet praegu mul minna v mitte. otsustan see nädal. Eks tõenäoliselt saab see olla mingi esimene pikem treeningjooks, sest vormi pole hetkel mittemingisugust. kas aga sinnakanti on mõtet sellepärast minna on isekys.
t.,
mina
Eelmisest trennist on möödas ca 4.kuud ning korralikust treeningperioodist juba 5 kuud. Saab näha kui kiire või milline see taastumine siis välja näeb. Mõned mehed, kes see aasta sygisel Berliini plaanivad minna on juba 900 km ära jooksnud. heh. Ma esialgu selle aasta plaane veel ei tee, kuid tõenäoliselt sihin jälle 1 korralikku maratoni kuskil septembris/oktoobris ning äkki ka 1 korralik poolmaraton. saab siis näha kus ja mis.
siiski. nii palju konkreetset, et on praegu laual kys, et kas 27.03 toimuvale järjekordsele otepää-tartu mystika maratonile on mõtet praegu mul minna v mitte. otsustan see nädal. Eks tõenäoliselt saab see olla mingi esimene pikem treeningjooks, sest vormi pole hetkel mittemingisugust. kas aga sinnakanti on mõtet sellepärast minna on isekys.
t.,
mina
teisipäev, 23. veebruar 2010
Tartu Maraton 6:08:03.Heh. Huumor.
Sedasi siis.
HommikuTV-s räägiti, et kui teil treeningkilomeetreid on alla 400km, siis ei ole mõtet maratonile minna. See jutt läks mul yhest kõrvast sisse, teisest välja. Mul oli kilomeetreid 60 (!) ning kindel plaan minna :) Nagu ikka oli mul minekuks põhiliselt kolm põhjust : esiteks saada mõnusalt pikk (suusa)pingutus, teiseks visata nalja enda yle vaadates kuidas memmed/taadid minust trassi teisel poolel mööda kihutavad ning kolmandaks kui jaksu jätkub mõnele sõbrale ära panna. See aasta oli meil juba seltskonnas 5 mittesuusatajat. Tõotas tulla ekstraraske, kuna suusatanud polnud yldse ning ka muu regulaarne füüsiline pingutus jäi Ahvenamaa maratoni aega, mis teatavasti oli oktoobri (!) lõpus.
ilm oli põnev. Eelmine õhtu tuiskas ning sadas alla mingi 15cm lund. tuisku lubas ka maratonipäevaks. Külma oli nii 12-14 kraadi. Õnneks võistluspäeva hommikuks oli sadu järgi jäänud. Külma ikka u sama palju. Väike tuul siiski lagedamate kohtade peal segas.
suusad. erinevalt eelmisest aastast (kui ma laenasin omale elukaaslase venna moodsad suusad) otsustasin suusatada oma vanade Fisher suuskadega (just nendega, mille kohta keegi võru suusameister ytles, et ära nendega kyll maratonile mine), sest määre kaob esimese 10kilomeetriga ära). ma mõtlesin, et kui ma alla 6 tunni sõidan, siis äkki proovin soetada vähe paremad - kui ei sõida, tuleb järgmine aasta veidi rohkem trenni teha. suusad sai määritud seal nevenes. täislaks. järgmine aasta ma täislaksu kindlasti ei pane - 1 suusad ei kanna seda välja - määre kaob kiiresti ning 2 ma ei suuda seda eelist ära kasutada - kiirema libisemise pidurdan pigem kinni kui hakkan mööduma. aga muidu libisemine +/- ok, pidamist teiselt poolel enam eriti ei olnud.
rada. seoses värskelt maha sadanud lumega, lagunes tehtud rada kohati ikka täielikult ära, suusk käib vasakule/paremale rajalt välja. Sõimad rada, kuniks mõni oskaja suusataja sõidab mööda ja siis enam ei sõima - ikka endas on kysimus.
Riietus. 2 soojapesu särki, must suusajakk ning pyksid. suusamask ning myts peas. oransi sisuga kindad. riietus oli muidu suht ok - välja arvatud kael ning alaselg, mis yhel hetkel valutama hakkasid - ma spekuleerisin tuult, mis sinna jõudis, kuid nyyd ma lõpuni veendunud ei ole.
Toitumine - Powerbari geelid kulusid marjaks ära - Efekti ei ole nii oluliselt näha kui jooksmises, kuid energiat justkui tuleks juurde. Läks 5 geeli - igaks juhuks võib järgmine kord 6 võtta, kuigi praegu sai ka hakkama. eelviimases võtsin geeli asemel suppi/puljongit - väga hea enesetunne tuli !!
Ja lepime kokku - ära võta kohvi 4 km enne lõppu !!! hea oli 20 sekundit pärast joomist ning pärast seda kuni lõpuni iiveldas!! Oleks veel tahtnud, et keegi oleks selle soolase Rõngu leiva ja kurgiga tp-s oodanud.
Enesetunne. seoses täieliku mitteettevalmistamisega oli loota kõige raskemat suusamaratoni. esimesse tp-sse 1:06-ga jõudes tundsin, et jõudu just palju ei ole. läheb tiksumiseks.
yhel hetkel hakkas paaristõugetel alaselg valutama. vaikselt aga kindlalt suurenes väsimus. kuskil distansi teisel poolel hakkasin laskumisi ootama, sest ma ei jõudnud enam peale paaristõugete teha ka vahelduvtõukeid. totaalne jõuetus. siiski veidi tiksud, kogud jälle ennast mõned pikemad laskumised ning oled jälle pisut kaugemal. Pulss oli ikka seal 175 juures, mida on ikka 6 tunnise pingutuse puhul vähe palju. Laskumised olid alati meeldivad - pikemate puhul langeb pulss 170-lt 150-le ning jälle gramm jõudu juures.
Konkurendid. Kuna minu enesetunne oli äärmiselt nigel, siis kahtlustasin, et olen jäänud lootusetult viimaseks. Tiksusin vaikselt oma tempos ning mõtlesin, et kyll ma järgmine aasta näitan :). Siis aga märkasin Hellenurme TP-s Raivot ning kuidagi üleöö oli tekkinud jälle võistlusvaim sisse - seljavalu ning kaelavalu taandus. Tegin kiirelt plaani, et kui ma nyyd mööda spurdin ning võtan tugevalt need viimase tõusud (loe ei kõnni yles), et kompenseerida halvemad laskumised (Raivol oli uued Rossignol suusad ning tema laskumised olid kindlasti kiiremad ja pikemad) - vaid siis oli võimalus võita. Tehtud-mõeldud. Et ma oma jõuvarudes kindel ei olnud, siis ma oma plaanist Raivole ei rääkinud :) ning tuiskasin mööda. Lõpp oli agoonia (osaliselt ka kohvis) , kuid siiski lõpuni sõitsin. Lõpuprotokollis vaatasin, et mina 6:08, Raivo 6:14. Ehk siis teist aastat järjest oli tõen viimane etapp kõige kiirem !.
Nagu ikka siis Mart ka see aasta võitis - seekord ajaga 5:53. Rain, kes siin vaid paar päeva enne maratoni külmetust ja palavikku põdes ei saanud ennast kõige paremast küljest nädata ning seega lõpetas 6:36-ga. Ka Hendrik oli vägevalt (üle) pingutanud oma esimesel maratonidebüüdil ning kahjuks seoses lihaskrampidega pidi Palus katkestama. Ma tõsiselt loodan, et ta tuleb järgmine aasta starti ja lõpetab !
Kuskil teisel poolel jäi silma 1 tore vanataat, kellega sõitsime u sama tempoga. Mina siiski yhel hetkel pudenesin. Ise mõtlen, et krt see ei ole võimalik (mul ju 60 km sõidetud :) . Lõpuprotokollist vaatan, et hr. Norbert Saksamaalt sõitis nr. 3113 all ning tema lõpuaeg 6:06:38. Ja vanusegrupp M75 !! Oeh. kyll ma ikka suusatan aeglaselt :)
Kokkuvõttes jõudsin finishisse üliväsinud, kuid nagu ikka üliõnnelik - tehtud ! Emotsioonid ning adrenaliin on laes. Koht seekord siis 3212. , koht veteranide klassis 651. Hea meel, et võitsin ennast ning ka paari oma meest :)
Riietusruumis tekkis mingiks hetkeks zombi-tunne - istud maha ning ei jaksa yldse liigutada - lisaks tekkis kohutav kühja kõhu tunne/sysivesiku vms. vajadus (sama mis ahvenamaa jooksumaratonil)- õnneks olin ma hommiku unustanud enne maratoni batooni ära syya ning see oli veel taskus ning praegu kulus koos järgijäänud arcticuga marjaks ära. Muidu oleks vist pilt tasku läinud. Teised ytlesid, et ma olin nii tund aega seal riietusruumis olnud (ei saa välistada).
Järgmiseks aastaks luban, et proovin (vähe) paremini ette valmistada, sest kui ikka sajad memmed ja taadid ja poisid ja tüdrukud mööda sõidavad, siis seda nalja enda kulul on ikka palju :) on ainult ime et yhe jalaga ning pimedaid ja juhtkoeraga suusatajad ei näinud mööduvat. Ja praeguse statistika allamäge näitav trend tuleb ka peatada (1 kord 5:35, 2.kord 5:53, 3.kord 6:08) .
Pärast maratoni 1 mõnus hernesupp ning sauna taastuma. On tekkinud mõnus traditsioon ja vaheldus nii squashile kui ka jooksule.
Seniks siis kuulmiseni.
Onu SuusaVD
HommikuTV-s räägiti, et kui teil treeningkilomeetreid on alla 400km, siis ei ole mõtet maratonile minna. See jutt läks mul yhest kõrvast sisse, teisest välja. Mul oli kilomeetreid 60 (!) ning kindel plaan minna :) Nagu ikka oli mul minekuks põhiliselt kolm põhjust : esiteks saada mõnusalt pikk (suusa)pingutus, teiseks visata nalja enda yle vaadates kuidas memmed/taadid minust trassi teisel poolel mööda kihutavad ning kolmandaks kui jaksu jätkub mõnele sõbrale ära panna. See aasta oli meil juba seltskonnas 5 mittesuusatajat. Tõotas tulla ekstraraske, kuna suusatanud polnud yldse ning ka muu regulaarne füüsiline pingutus jäi Ahvenamaa maratoni aega, mis teatavasti oli oktoobri (!) lõpus.
ilm oli põnev. Eelmine õhtu tuiskas ning sadas alla mingi 15cm lund. tuisku lubas ka maratonipäevaks. Külma oli nii 12-14 kraadi. Õnneks võistluspäeva hommikuks oli sadu järgi jäänud. Külma ikka u sama palju. Väike tuul siiski lagedamate kohtade peal segas.
suusad. erinevalt eelmisest aastast (kui ma laenasin omale elukaaslase venna moodsad suusad) otsustasin suusatada oma vanade Fisher suuskadega (just nendega, mille kohta keegi võru suusameister ytles, et ära nendega kyll maratonile mine), sest määre kaob esimese 10kilomeetriga ära). ma mõtlesin, et kui ma alla 6 tunni sõidan, siis äkki proovin soetada vähe paremad - kui ei sõida, tuleb järgmine aasta veidi rohkem trenni teha. suusad sai määritud seal nevenes. täislaks. järgmine aasta ma täislaksu kindlasti ei pane - 1 suusad ei kanna seda välja - määre kaob kiiresti ning 2 ma ei suuda seda eelist ära kasutada - kiirema libisemise pidurdan pigem kinni kui hakkan mööduma. aga muidu libisemine +/- ok, pidamist teiselt poolel enam eriti ei olnud.
rada. seoses värskelt maha sadanud lumega, lagunes tehtud rada kohati ikka täielikult ära, suusk käib vasakule/paremale rajalt välja. Sõimad rada, kuniks mõni oskaja suusataja sõidab mööda ja siis enam ei sõima - ikka endas on kysimus.
Riietus. 2 soojapesu särki, must suusajakk ning pyksid. suusamask ning myts peas. oransi sisuga kindad. riietus oli muidu suht ok - välja arvatud kael ning alaselg, mis yhel hetkel valutama hakkasid - ma spekuleerisin tuult, mis sinna jõudis, kuid nyyd ma lõpuni veendunud ei ole.
Toitumine - Powerbari geelid kulusid marjaks ära - Efekti ei ole nii oluliselt näha kui jooksmises, kuid energiat justkui tuleks juurde. Läks 5 geeli - igaks juhuks võib järgmine kord 6 võtta, kuigi praegu sai ka hakkama. eelviimases võtsin geeli asemel suppi/puljongit - väga hea enesetunne tuli !!
Ja lepime kokku - ära võta kohvi 4 km enne lõppu !!! hea oli 20 sekundit pärast joomist ning pärast seda kuni lõpuni iiveldas!! Oleks veel tahtnud, et keegi oleks selle soolase Rõngu leiva ja kurgiga tp-s oodanud.
Enesetunne. seoses täieliku mitteettevalmistamisega oli loota kõige raskemat suusamaratoni. esimesse tp-sse 1:06-ga jõudes tundsin, et jõudu just palju ei ole. läheb tiksumiseks.
yhel hetkel hakkas paaristõugetel alaselg valutama. vaikselt aga kindlalt suurenes väsimus. kuskil distansi teisel poolel hakkasin laskumisi ootama, sest ma ei jõudnud enam peale paaristõugete teha ka vahelduvtõukeid. totaalne jõuetus. siiski veidi tiksud, kogud jälle ennast mõned pikemad laskumised ning oled jälle pisut kaugemal. Pulss oli ikka seal 175 juures, mida on ikka 6 tunnise pingutuse puhul vähe palju. Laskumised olid alati meeldivad - pikemate puhul langeb pulss 170-lt 150-le ning jälle gramm jõudu juures.
Konkurendid. Kuna minu enesetunne oli äärmiselt nigel, siis kahtlustasin, et olen jäänud lootusetult viimaseks. Tiksusin vaikselt oma tempos ning mõtlesin, et kyll ma järgmine aasta näitan :). Siis aga märkasin Hellenurme TP-s Raivot ning kuidagi üleöö oli tekkinud jälle võistlusvaim sisse - seljavalu ning kaelavalu taandus. Tegin kiirelt plaani, et kui ma nyyd mööda spurdin ning võtan tugevalt need viimase tõusud (loe ei kõnni yles), et kompenseerida halvemad laskumised (Raivol oli uued Rossignol suusad ning tema laskumised olid kindlasti kiiremad ja pikemad) - vaid siis oli võimalus võita. Tehtud-mõeldud. Et ma oma jõuvarudes kindel ei olnud, siis ma oma plaanist Raivole ei rääkinud :) ning tuiskasin mööda. Lõpp oli agoonia (osaliselt ka kohvis) , kuid siiski lõpuni sõitsin. Lõpuprotokollis vaatasin, et mina 6:08, Raivo 6:14. Ehk siis teist aastat järjest oli tõen viimane etapp kõige kiirem !.
Nagu ikka siis Mart ka see aasta võitis - seekord ajaga 5:53. Rain, kes siin vaid paar päeva enne maratoni külmetust ja palavikku põdes ei saanud ennast kõige paremast küljest nädata ning seega lõpetas 6:36-ga. Ka Hendrik oli vägevalt (üle) pingutanud oma esimesel maratonidebüüdil ning kahjuks seoses lihaskrampidega pidi Palus katkestama. Ma tõsiselt loodan, et ta tuleb järgmine aasta starti ja lõpetab !
Kuskil teisel poolel jäi silma 1 tore vanataat, kellega sõitsime u sama tempoga. Mina siiski yhel hetkel pudenesin. Ise mõtlen, et krt see ei ole võimalik (mul ju 60 km sõidetud :) . Lõpuprotokollist vaatan, et hr. Norbert Saksamaalt sõitis nr. 3113 all ning tema lõpuaeg 6:06:38. Ja vanusegrupp M75 !! Oeh. kyll ma ikka suusatan aeglaselt :)
Kokkuvõttes jõudsin finishisse üliväsinud, kuid nagu ikka üliõnnelik - tehtud ! Emotsioonid ning adrenaliin on laes. Koht seekord siis 3212. , koht veteranide klassis 651. Hea meel, et võitsin ennast ning ka paari oma meest :)
Riietusruumis tekkis mingiks hetkeks zombi-tunne - istud maha ning ei jaksa yldse liigutada - lisaks tekkis kohutav kühja kõhu tunne/sysivesiku vms. vajadus (sama mis ahvenamaa jooksumaratonil)- õnneks olin ma hommiku unustanud enne maratoni batooni ära syya ning see oli veel taskus ning praegu kulus koos järgijäänud arcticuga marjaks ära. Muidu oleks vist pilt tasku läinud. Teised ytlesid, et ma olin nii tund aega seal riietusruumis olnud (ei saa välistada).
Järgmiseks aastaks luban, et proovin (vähe) paremini ette valmistada, sest kui ikka sajad memmed ja taadid ja poisid ja tüdrukud mööda sõidavad, siis seda nalja enda kulul on ikka palju :) on ainult ime et yhe jalaga ning pimedaid ja juhtkoeraga suusatajad ei näinud mööduvat. Ja praeguse statistika allamäge näitav trend tuleb ka peatada (1 kord 5:35, 2.kord 5:53, 3.kord 6:08) .
Pärast maratoni 1 mõnus hernesupp ning sauna taastuma. On tekkinud mõnus traditsioon ja vaheldus nii squashile kui ka jooksule.
Seniks siis kuulmiseni.
Onu SuusaVD
esmaspäev, 8. veebruar 2010
Nii.
tundub, et jätkan (loe alustan) väikeste sörkidega pärast tartu suusamaratoni (vaevalist) läbimist :)
Saab siis näha kas või kui palju viitsin seekord teha.
t.,
onu VD
Saab siis näha kas või kui palju viitsin seekord teha.
t.,
onu VD
Tellimine:
Postitused (Atom)