Nagu eelnevalt jutuks oli, siis sai treeningplaan kevadeni jaotatud 4 tsüklisse. Eelmise nädalaga sai I 4-nädalane tsükkel läbi.
4 nädalaga sai läbitud 292 km-74.6km, 76.6km, 83.4km ja recovery 57.3km. Plaanitud mahud sai üsna hästi tehtud. Ära jäi vaid pühade tõttu recovery nädalal üks 7km taastav jooks. Polar index kõigub seal 52 (lõigud) ja 59 (taastavad) vahel. Peamised aeroobsed jooksud siiski 55 juures.
Üldpõhimõte on treeningutel praegu selline.
E puhkus
T aeroobne jooks (ma lühendan neid edaspidi GA-ks ehk General aerobic)
K pikad lõigud
N taastav
R poolpikk aeroobne
L taastav
P pikk jooks
ehk siis tsükli peale
4 aeroobset jooksu a 14km
4*pikad lõigud (5*1000, 3*2000, 12km kiirenev tempokross, 10*400/200).
8*taastavat jooksu a 7km
4*poolpikk aeroobne 3*16+1*14km
4*pikk jooks 23km+24km+26km+20km.
Väsimus on kohati päris suur, samas hetkel siiski talutav ning recovery nädal on siin ka veidi aidanud.
Tuleb tunnistada, et ühelt poolt hakkan sisestaadioniga ära harjuma. Sisuliselt kogu I tsükkel on sees tehtud ehk siis umbes 1215 ringi :) paras nonsense. Välja pole pideva nohu ja kurguvalu (ja kohutava lumekoguste) tõttu soovinud minna.
Tsükli 3ndal nädalal (ehk siis selle tsükli tipus) sai tehtud see viga et üle pika aja mindud squashi mängima. väljakul on muidugi tore, kuid see on ikka uskumatu kui erinev koormuse annab squashimäng lihastele võrreldes jooksmisega. selline tunne justkui squashis lihased venivad või siis jooksus lihased lühenevad vms. igal juhul lihase otsad, reie tagumised lihased + tagumik oli ikka 4-5 päeva väga valulik.
Lisaks Recovery nädalal tekkis vasakusse jalga mingi krambieelne valu - hambad ristis jooksed edasi kuigi nii 15 sekki km-le aeglasemalt ning 4-5km pärast valu hakkab vaikselt taanduma. ei tea krt mis asi see on. igal juhul on sellise pingega suht masendav joosta. peab uurima äkki kompressioonisokid aitavad - väidetavalt parandavad jalgade vereringet jms.
ps. lasnamäel näed ikka igasuguseid inimesi.
* jooksurajal kõnnivad 2 noormeest mingite hantlitega - kõnnivad 20meetrit, siis panevad need maha ning võrdlevad bitsepsit. wtf ?
* mingi vanem naisterahvas nuuskas maha....
* saali sattus siis mingi gorilla. yleni tätöveeritud ning ilma juusteta. mõtles, et teeb veidi soojendusjooksu. aga et põnevam oleks, siis jooksen vastassuunas. inimesed lendasid kahtelehte, mitmele läks õlaga vastu. heh. imbetsill.
* mingid noormehed jooksevad paljajalu tavaliste (siis mitte spordi) sokkidega....so help me god...
* 1 köieronimisele tulnud tütarlaps võttis oma lapse (siis imik) ka kaasa, sest ta(ema) on ju noor ja aktiivne ja cosmo on ju ka kirjutanud et ta elu ju ei pea muutuma pärast lapsesaamist. asi taandub sellele, et laps hakkas nutma, siis kui ta oli kuskil pooles seinas või siis hoidis kellegi köit. või siis mis mulle ikka kõige rohkem meeldis - jättis lapse tähelepanuta ning ta roomas jooksurajale....no wtf.
*juhtusin jooksma koos mingi tohutu suure naisterahvaga. ma arvan, et ma olin talle rindadeni. no hea et siinnanigi võiks arvata. igal juhul kuidagi suur aukartus tekkis...
*ükskord sattusin mingile huvitavale treeningut nägema. ca 5 sellist tüsedamat mees grupis jooksevad sisestaadioni ringi ning seljas on inimesekujuline topis - 2-3 kannavad ning 2 siis puhkavad vist ja jooksevad kaasa.kysimus - mis trenniga oli tegemist. äkki tuletõrjujad ?
*üks päev olid saalis vanamehed kes harjutasid kiirkõndi. mul oli sel päeval aeroobne jooks plaanis ehk kiirus nii 5:20/km kandis. Vanamehed lihtsalt kõndisid must kuskil 4:40min/km kiirusel mööda. Hea kui keegi paneb asjad perspektiivi. I´m more humble than ever.
Jätkame siis II tsükliga. Saab näha kas või kuidas see õnnestub.
t.,
mina
esmaspäev, 27. detsember 2010
neljapäev, 16. detsember 2010
jälle rajale
Nii. tundub, et jooksupaus osutus seekord suht lühikeseks. Pärast Tallinna maratoni tegin mingi 3 nädalase pausi ning rohkem ei pidanud vastu :) ühelt poolt pea selgena hoidmiseks tuleb mingit sporti teha ning teiselt poolt on sees tunne, et siiski on vaja 3:29-st veel veidi (pisut:)kiiremini joosta. ei tea kust see tunne on tekkinud, kuid igatahes mingi pakitsus on sees.
plaan on 2011 joosta 2 maratoni, millest esimene oleks kevadel.selleks on tõen kas otepää-tartu maraton või siis kuskil väljamaal. otepää-tartu on muidugi suht "mägine" ning seega aega ei saa tõen sinna jooksma minna, väljamaa variandiks tuleb muidugi selgitada, et kust see eelarve tekib sinna vms. igatahes olenemata keerulistest seisudest üritan hoida pea selgena ning treenida.
eesmärk oleks rünnata aega sinna 3:15-3:20 kanti (see eeldaks ca. 4:40min/km).
Alustasin jällegi iseseisvalt Pfitzingeri Advanced marathoning raamatu järgi ning tõstsin seekord pisut nädalamahte (mahud 60-100km/per nädal). Täiendavalt otsisin üles hr. Lembergi ning koos analüüsides sai treeningplaani struktuuri tehtud pisut loogilisemaks (ehk muutsime selle 3+1 nädala tsüklite peale, kus 3 nädalat kasvavad mahud+1 recovery) ning lisaks ka tuunisime iganädalaseid kiirustrenne. praegune rütm on 6 jooksutrenni nädalas, mis jaguneb 1 pikk aeroobne, 1 kiired pikad lõigud/tempokross, 2 taastavat@SLS130, 1 poolpikk aeroobne , 1 keskmine aeroobne
Praeguse ettevalmistuse eripäraks on tõen see, et enamus kilomeetreid tõen jooksen sees. seda tulenevalt tervisest ning ka lumeoludest, mis viimsi kandis eeldaks autoteel jooksmist, mis minu arvates on nonsense. saab näha millal ca. 240meetrise siseringi kyndmisest villand saab :) praegu tuleb iganädalaselt nii ca. 300 ringi :)
sedasi siis. vaatame kas suudan plaanis püsida või pudenen. liiga kergelt ma pudeneda ei soovi.
t.,
i
plaan on 2011 joosta 2 maratoni, millest esimene oleks kevadel.selleks on tõen kas otepää-tartu maraton või siis kuskil väljamaal. otepää-tartu on muidugi suht "mägine" ning seega aega ei saa tõen sinna jooksma minna, väljamaa variandiks tuleb muidugi selgitada, et kust see eelarve tekib sinna vms. igatahes olenemata keerulistest seisudest üritan hoida pea selgena ning treenida.
eesmärk oleks rünnata aega sinna 3:15-3:20 kanti (see eeldaks ca. 4:40min/km).
Alustasin jällegi iseseisvalt Pfitzingeri Advanced marathoning raamatu järgi ning tõstsin seekord pisut nädalamahte (mahud 60-100km/per nädal). Täiendavalt otsisin üles hr. Lembergi ning koos analüüsides sai treeningplaani struktuuri tehtud pisut loogilisemaks (ehk muutsime selle 3+1 nädala tsüklite peale, kus 3 nädalat kasvavad mahud+1 recovery) ning lisaks ka tuunisime iganädalaseid kiirustrenne. praegune rütm on 6 jooksutrenni nädalas, mis jaguneb 1 pikk aeroobne, 1 kiired pikad lõigud/tempokross, 2 taastavat@SLS130, 1 poolpikk aeroobne , 1 keskmine aeroobne
Praeguse ettevalmistuse eripäraks on tõen see, et enamus kilomeetreid tõen jooksen sees. seda tulenevalt tervisest ning ka lumeoludest, mis viimsi kandis eeldaks autoteel jooksmist, mis minu arvates on nonsense. saab näha millal ca. 240meetrise siseringi kyndmisest villand saab :) praegu tuleb iganädalaselt nii ca. 300 ringi :)
sedasi siis. vaatame kas suudan plaanis püsida või pudenen. liiga kergelt ma pudeneda ei soovi.
t.,
i
neljapäev, 2. detsember 2010
Tallinna Maraton - Tehtud - 3:28:58 !
See asi on siis tehtud. Hea meel on tõdeda, et plaanitud eesmärk sai täidetud ning suutsin alistada 3:30 piiri. Napilt aga kindlalt - 3:28:58 (4:57min/km)
Plaan. Kuna aasta alguses sai pikalt venitatud konkreetse plaani paikapanemisega, siis jäi ettevalmistus seekordseks Tallinna maratoniks vaid 12 nädala pikkuseks. Seega liiga agressiivseid plaane ei saanud teha. Samas siiski suur soov ja tahtmine oli eelmisel aastal alustatud töö 3:30-ga (teatavasti Ahvenamaal 3:31:40) see aasta ära lõpetada. See eeldanuks kilomeetriaega sinna 4:55/km kanti. Kuna agressiivsematest plaanidest olin targu loobunud, siis siis otsustasin esialgu plaanitud 4:55/km kiirusega välja minna ning siis vajadusel vastavalt enesetundele ning pulsile korrektuure teha.
Treeningud maratoniks. Nagu mainitud, siis seekordne treeningplaan oli 12nädala pikkune. Kasutasin jätkuvalt Pfitzingeri Advanced marathoning raamatu plaane, mis siis veidi mugandasin (tabel eelmises meilis). Treeningud kulgesin üldjuhul vastavalt plaanile välja arvatud teiperi alguses pikal jooksul saadud külmetus (ideaalne aeg krt). V-o jättis ka see pitseri jooksule - kes teab. Sellegipoolest tuli 2010 treeningkilomeetreid 1206, nendest 850 siis treeningplaani raames.
Ilm. Ilm oli selline enamvähem minu jaoks.+15 ning veidi tuuline. Minu jaoks siiski pigem vähem, sest mulle eriti ei meeldi tuuline ilm. Tallinna maratonil samas tuulevaikust oodata on ka paras nonsens tegelikult. Siiski tuleb nentida, et tuul segas vast pirita pikal sirgel eeskätt, muul ajal väga ei olnud probleeme.
Riietus. Maratoni algus oli kl 9 ning pärast pikka mõtlemist panin siiski pika varukaga jooksusärgi, mis oli kokkuvõttes +/- ok. Muidu oleks sellega gramm palavaks läinud, kuid mereäärses tuules oli see fine.
Enesetunne enne jooksu. Ei olnud just kõige parem. Eelmisel päeval olin suutnud mingit küüslaugu jms pastat süües jälle oma seedimise pekki keerata, seega ei olnud paljulubav. Maratonihommikuks oli samas ok olla. Enne starti oli selline "another day at the office" tunne juba. Pea oli tühi ning jooksule täielikult keskendunud.
Jooksust. Nagu öeldud oli pea enne jooksu algust tühi, äärmiselt keskendunud tunne oli. Et midagi tuleb ära teha. Trenn on tehtud, seega päris hull ei tohiks olla. Jooks algas suht meeldivalt - stardipauk antud hakkasime vaikselt tööle. Tuleb tõdeda, et üllatavalt palju rahvast oli raja ääres - see oli positiivne. Muidugi kadriorus läks rahvas hõredaks ning pirial oli juba pealtvaatajaid suht vähe. Esimesed kilomeetrid sai läbitud suht valutult, kõik toimis justkui. tore oli näha mustasid jooksmas, kuidagi rahvusvaheline mekk kohe asjal. Ja loskutov väikse vahega kohe mustade kannul. Esimene ring möödus plaanipäraselt 1:43-ga, mis jättis teiseks pooleks nii 1-2 minutit varusse. Kui ärakukkumist ei tule siis oli kõik veel võimalik. Teise ringi esimese poole ehk nii u 30 km kandis hakkas oluliselt halvem või siis nii füüsiline+emotsionaalne väsimus hakkasid tunda andma. Vaatasin, et jälle kord jookseb Reigo eest ära ning mingit energiat väha polnud võtta, et teda püüdma minna. Samuti ei olnud priit ja olga tagasipöördele tulnud kaas elama (pärast tuli välja, et jõudsid gramm hiljem). Igal juhul hakkas vaikselt masendus hinge ronima, mis muutus aegajalt meeleheiteks stiilis, et lõpuni ma kindlasti ei suuda seda 4:55 hoida. küsimus oli et mitte kas läheb üle 5min/km vaid kui palju läheb. esimene ring andis mulle ca 2 minutit varu ehk siis arvutasin jooksu ajal, et 12kilomeetrile jagatuna see teeb 10 sek/km. ehk siis 30-42km võisin joosta 5:05 ning siis veel saaks gramm alla 3:30. Reaalsus oli see, et 30-35 suutsin veel kilomeetriaegasid hoida alla 5:00, siis 36km läks asi allamäge km ajad tulid 5:06, 5:12, 5:09. Lootsin, et äkki tuleb finish enne kui varu otsa saab :). 41 km algus näitas juba kellal 5:15, mis näitas, et sein on kohekohe tulemas - püüa missa püüad, kiirust ei saa üles. Kuid siis juhtus midagi müstilist :) Viimase kilomeetri alguses jooksis minu kõrvale 3:30 õhupalliga mees ehk siis 3:30 tempomeister. Hea näide kuidas paanikaolukorras organism suudab ennast mobiliseerida. Kiirelt valmis plaan, et eieieieieiei, see vend ei lõpeta enne mind. Kummalisel kombel olin justkui ümber sündinud. Momentaalselt suutsin kiiruse viia - pange tähele 3:45/km peale ! ning hoida seda ca 800 meetrit ehk siis lõpuni. Lõpp oli muidugi selge punnitamine, kuid mind tõsiselt hämmastas kuidas ühel hetkel otsid organismist seda jõuvaru, et kuidagigi säilitada kiirust 5:00/km, ning siis mõnikümmend sekundit hiljem leiad eiteakust sellise hulga energiat, et jõuad kiirendada 3:45ni km. müstika ma ytlen. See veelkord kinnitab seda teadmist, et maratonis ja eriti lõpu 10kilomeetril on nii palju peas kinni - kas ma suudan või kui kaua ma suudan kasvavale väsimusele vastu seista või siis leida energiat et lõpuni joosta. aga kokkuvõttes jah - emotsionaalselt jällegi väga hea finish - õhupalliga mees jäi minust kaugele :) maha ning eesmärk sai täidetud . Jäi veel minut ja 2 sekundit ülegi, mis on maratoni mõistes muidugi väga marginaalne.
Mured tehnikaga. Esimestel kilomeetritel sai selgeks, et seoses tossude vahetusega (aitäh toetajatele) näitab mu Polar kell kiirust ca. 10 sekundit kilomeetrile liiga palju, mis emotsionaalselt oli väga nõrk . Et vaatad kella ning jooksed 4:40, mõtled, et väga ok tempo ning siis jõuad 4:50-ga järgmise kilomeetrini. Teistpidi oleks selgelt parem.Peab tegelema kalibreerimisega. On tekkinud tunne, et valesti näitamine on mingis seoses tuulise ilmaga. Äkki peaks hoopis selle G3-GPSi lahenduse kellale kuskilt hankima, et võistluste ajal kogu aeg õiget kiirust näeks.
Sõbrad/konkurendid. Kuni 10nda kilomeetrini jooksime mina/mart/reigo suht koos, siis nagu ikka ütles mart, et ta ei viitsi siin enam passida ning nagu temale juba kombeks tegi ka poole distantsi peal parima tulemuse 1:42:48, kuid seekord oli vahe teistega tunduvalt väiksem kui Ahvenamaal (reigo 1:42:52 ning mina 1:43:01). Mart väsis seekord või siis me püüdsime kinni ta teisel ringil pirita tee alguses ehk siis ca. 24 kilomeetril. Reigo oli teise ringi alguses pisut tempot tõstnud nii 4:45-ni, siis ma otsustasin maha jääda oma tempo juurde. 30kilomeetriks ehk siis viimaseks tagasipäärdeks olid vahed kärisenud juba märkimisväärseks reigo 2:25:53, mina 2:27:06 (+1min 13sek) ning mart 2:32:02(reigost 6min 9sek, minust 4min 56sek). Viimasel osal vahed jätkasid kärisemist, kuna mart oli väsinud ja mina hakkasin samuti pahasti väsima kuid reigo näe tegi hoopis spurdi ning siis lõpuks väsis. Seega lõpuajad olid juba sellised - reigo 3:23:10, mina siis teatavasti 3:28:58 (+5min 48sek) ning mart 3:51:07 (reigost 27min 57sek, minust 22min 9 sek). Andrist ka. Andri oli teatavasti maratoni ettevalmistuseks jooksnud see aasta vaid 2 korda randa a 3km, siis ta hoidis end see aasta tagasi ning jooksis koos oma tiigriga 4:07:55.
sedasi siis. Saab siis näha kuidas edasi. 3 tundi pärast 3:28:58 maratoni lõpetamist tekkis saunas istudes endamisi küsimus, et kas see jooks oli minu jaoks lagi. Mõttes vastasin, et tõen mitte:) (siin kohal tervitan elukaaslast). Nii et võiks kokkuvõtvalt arvata, et jätkan samadel radadel. Kes teab kui kaua jaksab nii aktiivselt trenni teha, samas ju 3:15 võiks ka ära joosta. Aga eks see selgub siis kui ta selgub.
t.,
mina
ps. lisan veidi maratonipilte ning ka polari graafiku mis nagu graafikust näha mõnevõrra valetab - selle järgi jooksin 43.2km 4:50-ga :)
Plaan. Kuna aasta alguses sai pikalt venitatud konkreetse plaani paikapanemisega, siis jäi ettevalmistus seekordseks Tallinna maratoniks vaid 12 nädala pikkuseks. Seega liiga agressiivseid plaane ei saanud teha. Samas siiski suur soov ja tahtmine oli eelmisel aastal alustatud töö 3:30-ga (teatavasti Ahvenamaal 3:31:40) see aasta ära lõpetada. See eeldanuks kilomeetriaega sinna 4:55/km kanti. Kuna agressiivsematest plaanidest olin targu loobunud, siis siis otsustasin esialgu plaanitud 4:55/km kiirusega välja minna ning siis vajadusel vastavalt enesetundele ning pulsile korrektuure teha.
Treeningud maratoniks. Nagu mainitud, siis seekordne treeningplaan oli 12nädala pikkune. Kasutasin jätkuvalt Pfitzingeri Advanced marathoning raamatu plaane, mis siis veidi mugandasin (tabel eelmises meilis). Treeningud kulgesin üldjuhul vastavalt plaanile välja arvatud teiperi alguses pikal jooksul saadud külmetus (ideaalne aeg krt). V-o jättis ka see pitseri jooksule - kes teab. Sellegipoolest tuli 2010 treeningkilomeetreid 1206, nendest 850 siis treeningplaani raames.
Ilm. Ilm oli selline enamvähem minu jaoks.+15 ning veidi tuuline. Minu jaoks siiski pigem vähem, sest mulle eriti ei meeldi tuuline ilm. Tallinna maratonil samas tuulevaikust oodata on ka paras nonsens tegelikult. Siiski tuleb nentida, et tuul segas vast pirita pikal sirgel eeskätt, muul ajal väga ei olnud probleeme.
Riietus. Maratoni algus oli kl 9 ning pärast pikka mõtlemist panin siiski pika varukaga jooksusärgi, mis oli kokkuvõttes +/- ok. Muidu oleks sellega gramm palavaks läinud, kuid mereäärses tuules oli see fine.
Enesetunne enne jooksu. Ei olnud just kõige parem. Eelmisel päeval olin suutnud mingit küüslaugu jms pastat süües jälle oma seedimise pekki keerata, seega ei olnud paljulubav. Maratonihommikuks oli samas ok olla. Enne starti oli selline "another day at the office" tunne juba. Pea oli tühi ning jooksule täielikult keskendunud.
Jooksust. Nagu öeldud oli pea enne jooksu algust tühi, äärmiselt keskendunud tunne oli. Et midagi tuleb ära teha. Trenn on tehtud, seega päris hull ei tohiks olla. Jooks algas suht meeldivalt - stardipauk antud hakkasime vaikselt tööle. Tuleb tõdeda, et üllatavalt palju rahvast oli raja ääres - see oli positiivne. Muidugi kadriorus läks rahvas hõredaks ning pirial oli juba pealtvaatajaid suht vähe. Esimesed kilomeetrid sai läbitud suht valutult, kõik toimis justkui. tore oli näha mustasid jooksmas, kuidagi rahvusvaheline mekk kohe asjal. Ja loskutov väikse vahega kohe mustade kannul. Esimene ring möödus plaanipäraselt 1:43-ga, mis jättis teiseks pooleks nii 1-2 minutit varusse. Kui ärakukkumist ei tule siis oli kõik veel võimalik. Teise ringi esimese poole ehk nii u 30 km kandis hakkas oluliselt halvem või siis nii füüsiline+emotsionaalne väsimus hakkasid tunda andma. Vaatasin, et jälle kord jookseb Reigo eest ära ning mingit energiat väha polnud võtta, et teda püüdma minna. Samuti ei olnud priit ja olga tagasipöördele tulnud kaas elama (pärast tuli välja, et jõudsid gramm hiljem). Igal juhul hakkas vaikselt masendus hinge ronima, mis muutus aegajalt meeleheiteks stiilis, et lõpuni ma kindlasti ei suuda seda 4:55 hoida. küsimus oli et mitte kas läheb üle 5min/km vaid kui palju läheb. esimene ring andis mulle ca 2 minutit varu ehk siis arvutasin jooksu ajal, et 12kilomeetrile jagatuna see teeb 10 sek/km. ehk siis 30-42km võisin joosta 5:05 ning siis veel saaks gramm alla 3:30. Reaalsus oli see, et 30-35 suutsin veel kilomeetriaegasid hoida alla 5:00, siis 36km läks asi allamäge km ajad tulid 5:06, 5:12, 5:09. Lootsin, et äkki tuleb finish enne kui varu otsa saab :). 41 km algus näitas juba kellal 5:15, mis näitas, et sein on kohekohe tulemas - püüa missa püüad, kiirust ei saa üles. Kuid siis juhtus midagi müstilist :) Viimase kilomeetri alguses jooksis minu kõrvale 3:30 õhupalliga mees ehk siis 3:30 tempomeister. Hea näide kuidas paanikaolukorras organism suudab ennast mobiliseerida. Kiirelt valmis plaan, et eieieieieiei, see vend ei lõpeta enne mind. Kummalisel kombel olin justkui ümber sündinud. Momentaalselt suutsin kiiruse viia - pange tähele 3:45/km peale ! ning hoida seda ca 800 meetrit ehk siis lõpuni. Lõpp oli muidugi selge punnitamine, kuid mind tõsiselt hämmastas kuidas ühel hetkel otsid organismist seda jõuvaru, et kuidagigi säilitada kiirust 5:00/km, ning siis mõnikümmend sekundit hiljem leiad eiteakust sellise hulga energiat, et jõuad kiirendada 3:45ni km. müstika ma ytlen. See veelkord kinnitab seda teadmist, et maratonis ja eriti lõpu 10kilomeetril on nii palju peas kinni - kas ma suudan või kui kaua ma suudan kasvavale väsimusele vastu seista või siis leida energiat et lõpuni joosta. aga kokkuvõttes jah - emotsionaalselt jällegi väga hea finish - õhupalliga mees jäi minust kaugele :) maha ning eesmärk sai täidetud . Jäi veel minut ja 2 sekundit ülegi, mis on maratoni mõistes muidugi väga marginaalne.
Mured tehnikaga. Esimestel kilomeetritel sai selgeks, et seoses tossude vahetusega (aitäh toetajatele) näitab mu Polar kell kiirust ca. 10 sekundit kilomeetrile liiga palju, mis emotsionaalselt oli väga nõrk . Et vaatad kella ning jooksed 4:40, mõtled, et väga ok tempo ning siis jõuad 4:50-ga järgmise kilomeetrini. Teistpidi oleks selgelt parem.Peab tegelema kalibreerimisega. On tekkinud tunne, et valesti näitamine on mingis seoses tuulise ilmaga. Äkki peaks hoopis selle G3-GPSi lahenduse kellale kuskilt hankima, et võistluste ajal kogu aeg õiget kiirust näeks.
Sõbrad/konkurendid. Kuni 10nda kilomeetrini jooksime mina/mart/reigo suht koos, siis nagu ikka ütles mart, et ta ei viitsi siin enam passida ning nagu temale juba kombeks tegi ka poole distantsi peal parima tulemuse 1:42:48, kuid seekord oli vahe teistega tunduvalt väiksem kui Ahvenamaal (reigo 1:42:52 ning mina 1:43:01). Mart väsis seekord või siis me püüdsime kinni ta teisel ringil pirita tee alguses ehk siis ca. 24 kilomeetril. Reigo oli teise ringi alguses pisut tempot tõstnud nii 4:45-ni, siis ma otsustasin maha jääda oma tempo juurde. 30kilomeetriks ehk siis viimaseks tagasipäärdeks olid vahed kärisenud juba märkimisväärseks reigo 2:25:53, mina 2:27:06 (+1min 13sek) ning mart 2:32:02(reigost 6min 9sek, minust 4min 56sek). Viimasel osal vahed jätkasid kärisemist, kuna mart oli väsinud ja mina hakkasin samuti pahasti väsima kuid reigo näe tegi hoopis spurdi ning siis lõpuks väsis. Seega lõpuajad olid juba sellised - reigo 3:23:10, mina siis teatavasti 3:28:58 (+5min 48sek) ning mart 3:51:07 (reigost 27min 57sek, minust 22min 9 sek). Andrist ka. Andri oli teatavasti maratoni ettevalmistuseks jooksnud see aasta vaid 2 korda randa a 3km, siis ta hoidis end see aasta tagasi ning jooksis koos oma tiigriga 4:07:55.
sedasi siis. Saab siis näha kuidas edasi. 3 tundi pärast 3:28:58 maratoni lõpetamist tekkis saunas istudes endamisi küsimus, et kas see jooks oli minu jaoks lagi. Mõttes vastasin, et tõen mitte:) (siin kohal tervitan elukaaslast). Nii et võiks kokkuvõtvalt arvata, et jätkan samadel radadel. Kes teab kui kaua jaksab nii aktiivselt trenni teha, samas ju 3:15 võiks ka ära joosta. Aga eks see selgub siis kui ta selgub.
t.,
mina
ps. lisan veidi maratonipilte ning ka polari graafiku mis nagu graafikust näha mõnevõrra valetab - selle järgi jooksin 43.2km 4:50-ga :)
Tellimine:
Postitused (Atom)