Sedasi siis.
HommikuTV-s räägiti, et kui teil treeningkilomeetreid on alla 400km, siis ei ole mõtet maratonile minna. See jutt läks mul yhest kõrvast sisse, teisest välja. Mul oli kilomeetreid 60 (!) ning kindel plaan minna :) Nagu ikka oli mul minekuks põhiliselt kolm põhjust : esiteks saada mõnusalt pikk (suusa)pingutus, teiseks visata nalja enda yle vaadates kuidas memmed/taadid minust trassi teisel poolel mööda kihutavad ning kolmandaks kui jaksu jätkub mõnele sõbrale ära panna. See aasta oli meil juba seltskonnas 5 mittesuusatajat. Tõotas tulla ekstraraske, kuna suusatanud polnud yldse ning ka muu regulaarne füüsiline pingutus jäi Ahvenamaa maratoni aega, mis teatavasti oli oktoobri (!) lõpus.
ilm oli põnev. Eelmine õhtu tuiskas ning sadas alla mingi 15cm lund. tuisku lubas ka maratonipäevaks. Külma oli nii 12-14 kraadi. Õnneks võistluspäeva hommikuks oli sadu järgi jäänud. Külma ikka u sama palju. Väike tuul siiski lagedamate kohtade peal segas.
suusad. erinevalt eelmisest aastast (kui ma laenasin omale elukaaslase venna moodsad suusad) otsustasin suusatada oma vanade Fisher suuskadega (just nendega, mille kohta keegi võru suusameister ytles, et ära nendega kyll maratonile mine), sest määre kaob esimese 10kilomeetriga ära). ma mõtlesin, et kui ma alla 6 tunni sõidan, siis äkki proovin soetada vähe paremad - kui ei sõida, tuleb järgmine aasta veidi rohkem trenni teha. suusad sai määritud seal nevenes. täislaks. järgmine aasta ma täislaksu kindlasti ei pane - 1 suusad ei kanna seda välja - määre kaob kiiresti ning 2 ma ei suuda seda eelist ära kasutada - kiirema libisemise pidurdan pigem kinni kui hakkan mööduma. aga muidu libisemine +/- ok, pidamist teiselt poolel enam eriti ei olnud.
rada. seoses värskelt maha sadanud lumega, lagunes tehtud rada kohati ikka täielikult ära, suusk käib vasakule/paremale rajalt välja. Sõimad rada, kuniks mõni oskaja suusataja sõidab mööda ja siis enam ei sõima - ikka endas on kysimus.
Riietus. 2 soojapesu särki, must suusajakk ning pyksid. suusamask ning myts peas. oransi sisuga kindad. riietus oli muidu suht ok - välja arvatud kael ning alaselg, mis yhel hetkel valutama hakkasid - ma spekuleerisin tuult, mis sinna jõudis, kuid nyyd ma lõpuni veendunud ei ole.
Toitumine - Powerbari geelid kulusid marjaks ära - Efekti ei ole nii oluliselt näha kui jooksmises, kuid energiat justkui tuleks juurde. Läks 5 geeli - igaks juhuks võib järgmine kord 6 võtta, kuigi praegu sai ka hakkama. eelviimases võtsin geeli asemel suppi/puljongit - väga hea enesetunne tuli !!
Ja lepime kokku - ära võta kohvi 4 km enne lõppu !!! hea oli 20 sekundit pärast joomist ning pärast seda kuni lõpuni iiveldas!! Oleks veel tahtnud, et keegi oleks selle soolase Rõngu leiva ja kurgiga tp-s oodanud.
Enesetunne. seoses täieliku mitteettevalmistamisega oli loota kõige raskemat suusamaratoni. esimesse tp-sse 1:06-ga jõudes tundsin, et jõudu just palju ei ole. läheb tiksumiseks.
yhel hetkel hakkas paaristõugetel alaselg valutama. vaikselt aga kindlalt suurenes väsimus. kuskil distansi teisel poolel hakkasin laskumisi ootama, sest ma ei jõudnud enam peale paaristõugete teha ka vahelduvtõukeid. totaalne jõuetus. siiski veidi tiksud, kogud jälle ennast mõned pikemad laskumised ning oled jälle pisut kaugemal. Pulss oli ikka seal 175 juures, mida on ikka 6 tunnise pingutuse puhul vähe palju. Laskumised olid alati meeldivad - pikemate puhul langeb pulss 170-lt 150-le ning jälle gramm jõudu juures.
Konkurendid. Kuna minu enesetunne oli äärmiselt nigel, siis kahtlustasin, et olen jäänud lootusetult viimaseks. Tiksusin vaikselt oma tempos ning mõtlesin, et kyll ma järgmine aasta näitan :). Siis aga märkasin Hellenurme TP-s Raivot ning kuidagi üleöö oli tekkinud jälle võistlusvaim sisse - seljavalu ning kaelavalu taandus. Tegin kiirelt plaani, et kui ma nyyd mööda spurdin ning võtan tugevalt need viimase tõusud (loe ei kõnni yles), et kompenseerida halvemad laskumised (Raivol oli uued Rossignol suusad ning tema laskumised olid kindlasti kiiremad ja pikemad) - vaid siis oli võimalus võita. Tehtud-mõeldud. Et ma oma jõuvarudes kindel ei olnud, siis ma oma plaanist Raivole ei rääkinud :) ning tuiskasin mööda. Lõpp oli agoonia (osaliselt ka kohvis) , kuid siiski lõpuni sõitsin. Lõpuprotokollis vaatasin, et mina 6:08, Raivo 6:14. Ehk siis teist aastat järjest oli tõen viimane etapp kõige kiirem !.
Nagu ikka siis Mart ka see aasta võitis - seekord ajaga 5:53. Rain, kes siin vaid paar päeva enne maratoni külmetust ja palavikku põdes ei saanud ennast kõige paremast küljest nädata ning seega lõpetas 6:36-ga. Ka Hendrik oli vägevalt (üle) pingutanud oma esimesel maratonidebüüdil ning kahjuks seoses lihaskrampidega pidi Palus katkestama. Ma tõsiselt loodan, et ta tuleb järgmine aasta starti ja lõpetab !
Kuskil teisel poolel jäi silma 1 tore vanataat, kellega sõitsime u sama tempoga. Mina siiski yhel hetkel pudenesin. Ise mõtlen, et krt see ei ole võimalik (mul ju 60 km sõidetud :) . Lõpuprotokollist vaatan, et hr. Norbert Saksamaalt sõitis nr. 3113 all ning tema lõpuaeg 6:06:38. Ja vanusegrupp M75 !! Oeh. kyll ma ikka suusatan aeglaselt :)
Kokkuvõttes jõudsin finishisse üliväsinud, kuid nagu ikka üliõnnelik - tehtud ! Emotsioonid ning adrenaliin on laes. Koht seekord siis 3212. , koht veteranide klassis 651. Hea meel, et võitsin ennast ning ka paari oma meest :)
Riietusruumis tekkis mingiks hetkeks zombi-tunne - istud maha ning ei jaksa yldse liigutada - lisaks tekkis kohutav kühja kõhu tunne/sysivesiku vms. vajadus (sama mis ahvenamaa jooksumaratonil)- õnneks olin ma hommiku unustanud enne maratoni batooni ära syya ning see oli veel taskus ning praegu kulus koos järgijäänud arcticuga marjaks ära. Muidu oleks vist pilt tasku läinud. Teised ytlesid, et ma olin nii tund aega seal riietusruumis olnud (ei saa välistada).
Järgmiseks aastaks luban, et proovin (vähe) paremini ette valmistada, sest kui ikka sajad memmed ja taadid ja poisid ja tüdrukud mööda sõidavad, siis seda nalja enda kulul on ikka palju :) on ainult ime et yhe jalaga ning pimedaid ja juhtkoeraga suusatajad ei näinud mööduvat. Ja praeguse statistika allamäge näitav trend tuleb ka peatada (1 kord 5:35, 2.kord 5:53, 3.kord 6:08) .
Pärast maratoni 1 mõnus hernesupp ning sauna taastuma. On tekkinud mõnus traditsioon ja vaheldus nii squashile kui ka jooksule.
Seniks siis kuulmiseni.
Onu SuusaVD
HommikuTV-s räägiti, et kui teil treeningkilomeetreid on alla 400km, siis ei ole mõtet maratonile minna. See jutt läks mul yhest kõrvast sisse, teisest välja. Mul oli kilomeetreid 60 (!) ning kindel plaan minna :) Nagu ikka oli mul minekuks põhiliselt kolm põhjust : esiteks saada mõnusalt pikk (suusa)pingutus, teiseks visata nalja enda yle vaadates kuidas memmed/taadid minust trassi teisel poolel mööda kihutavad ning kolmandaks kui jaksu jätkub mõnele sõbrale ära panna. See aasta oli meil juba seltskonnas 5 mittesuusatajat. Tõotas tulla ekstraraske, kuna suusatanud polnud yldse ning ka muu regulaarne füüsiline pingutus jäi Ahvenamaa maratoni aega, mis teatavasti oli oktoobri (!) lõpus.
ilm oli põnev. Eelmine õhtu tuiskas ning sadas alla mingi 15cm lund. tuisku lubas ka maratonipäevaks. Külma oli nii 12-14 kraadi. Õnneks võistluspäeva hommikuks oli sadu järgi jäänud. Külma ikka u sama palju. Väike tuul siiski lagedamate kohtade peal segas.
suusad. erinevalt eelmisest aastast (kui ma laenasin omale elukaaslase venna moodsad suusad) otsustasin suusatada oma vanade Fisher suuskadega (just nendega, mille kohta keegi võru suusameister ytles, et ära nendega kyll maratonile mine), sest määre kaob esimese 10kilomeetriga ära). ma mõtlesin, et kui ma alla 6 tunni sõidan, siis äkki proovin soetada vähe paremad - kui ei sõida, tuleb järgmine aasta veidi rohkem trenni teha. suusad sai määritud seal nevenes. täislaks. järgmine aasta ma täislaksu kindlasti ei pane - 1 suusad ei kanna seda välja - määre kaob kiiresti ning 2 ma ei suuda seda eelist ära kasutada - kiirema libisemise pidurdan pigem kinni kui hakkan mööduma. aga muidu libisemine +/- ok, pidamist teiselt poolel enam eriti ei olnud.
rada. seoses värskelt maha sadanud lumega, lagunes tehtud rada kohati ikka täielikult ära, suusk käib vasakule/paremale rajalt välja. Sõimad rada, kuniks mõni oskaja suusataja sõidab mööda ja siis enam ei sõima - ikka endas on kysimus.
Riietus. 2 soojapesu särki, must suusajakk ning pyksid. suusamask ning myts peas. oransi sisuga kindad. riietus oli muidu suht ok - välja arvatud kael ning alaselg, mis yhel hetkel valutama hakkasid - ma spekuleerisin tuult, mis sinna jõudis, kuid nyyd ma lõpuni veendunud ei ole.
Toitumine - Powerbari geelid kulusid marjaks ära - Efekti ei ole nii oluliselt näha kui jooksmises, kuid energiat justkui tuleks juurde. Läks 5 geeli - igaks juhuks võib järgmine kord 6 võtta, kuigi praegu sai ka hakkama. eelviimases võtsin geeli asemel suppi/puljongit - väga hea enesetunne tuli !!
Ja lepime kokku - ära võta kohvi 4 km enne lõppu !!! hea oli 20 sekundit pärast joomist ning pärast seda kuni lõpuni iiveldas!! Oleks veel tahtnud, et keegi oleks selle soolase Rõngu leiva ja kurgiga tp-s oodanud.
Enesetunne. seoses täieliku mitteettevalmistamisega oli loota kõige raskemat suusamaratoni. esimesse tp-sse 1:06-ga jõudes tundsin, et jõudu just palju ei ole. läheb tiksumiseks.
yhel hetkel hakkas paaristõugetel alaselg valutama. vaikselt aga kindlalt suurenes väsimus. kuskil distansi teisel poolel hakkasin laskumisi ootama, sest ma ei jõudnud enam peale paaristõugete teha ka vahelduvtõukeid. totaalne jõuetus. siiski veidi tiksud, kogud jälle ennast mõned pikemad laskumised ning oled jälle pisut kaugemal. Pulss oli ikka seal 175 juures, mida on ikka 6 tunnise pingutuse puhul vähe palju. Laskumised olid alati meeldivad - pikemate puhul langeb pulss 170-lt 150-le ning jälle gramm jõudu juures.
Konkurendid. Kuna minu enesetunne oli äärmiselt nigel, siis kahtlustasin, et olen jäänud lootusetult viimaseks. Tiksusin vaikselt oma tempos ning mõtlesin, et kyll ma järgmine aasta näitan :). Siis aga märkasin Hellenurme TP-s Raivot ning kuidagi üleöö oli tekkinud jälle võistlusvaim sisse - seljavalu ning kaelavalu taandus. Tegin kiirelt plaani, et kui ma nyyd mööda spurdin ning võtan tugevalt need viimase tõusud (loe ei kõnni yles), et kompenseerida halvemad laskumised (Raivol oli uued Rossignol suusad ning tema laskumised olid kindlasti kiiremad ja pikemad) - vaid siis oli võimalus võita. Tehtud-mõeldud. Et ma oma jõuvarudes kindel ei olnud, siis ma oma plaanist Raivole ei rääkinud :) ning tuiskasin mööda. Lõpp oli agoonia (osaliselt ka kohvis) , kuid siiski lõpuni sõitsin. Lõpuprotokollis vaatasin, et mina 6:08, Raivo 6:14. Ehk siis teist aastat järjest oli tõen viimane etapp kõige kiirem !.
Nagu ikka siis Mart ka see aasta võitis - seekord ajaga 5:53. Rain, kes siin vaid paar päeva enne maratoni külmetust ja palavikku põdes ei saanud ennast kõige paremast küljest nädata ning seega lõpetas 6:36-ga. Ka Hendrik oli vägevalt (üle) pingutanud oma esimesel maratonidebüüdil ning kahjuks seoses lihaskrampidega pidi Palus katkestama. Ma tõsiselt loodan, et ta tuleb järgmine aasta starti ja lõpetab !
Kuskil teisel poolel jäi silma 1 tore vanataat, kellega sõitsime u sama tempoga. Mina siiski yhel hetkel pudenesin. Ise mõtlen, et krt see ei ole võimalik (mul ju 60 km sõidetud :) . Lõpuprotokollist vaatan, et hr. Norbert Saksamaalt sõitis nr. 3113 all ning tema lõpuaeg 6:06:38. Ja vanusegrupp M75 !! Oeh. kyll ma ikka suusatan aeglaselt :)
Kokkuvõttes jõudsin finishisse üliväsinud, kuid nagu ikka üliõnnelik - tehtud ! Emotsioonid ning adrenaliin on laes. Koht seekord siis 3212. , koht veteranide klassis 651. Hea meel, et võitsin ennast ning ka paari oma meest :)
Riietusruumis tekkis mingiks hetkeks zombi-tunne - istud maha ning ei jaksa yldse liigutada - lisaks tekkis kohutav kühja kõhu tunne/sysivesiku vms. vajadus (sama mis ahvenamaa jooksumaratonil)- õnneks olin ma hommiku unustanud enne maratoni batooni ära syya ning see oli veel taskus ning praegu kulus koos järgijäänud arcticuga marjaks ära. Muidu oleks vist pilt tasku läinud. Teised ytlesid, et ma olin nii tund aega seal riietusruumis olnud (ei saa välistada).
Järgmiseks aastaks luban, et proovin (vähe) paremini ette valmistada, sest kui ikka sajad memmed ja taadid ja poisid ja tüdrukud mööda sõidavad, siis seda nalja enda kulul on ikka palju :) on ainult ime et yhe jalaga ning pimedaid ja juhtkoeraga suusatajad ei näinud mööduvat. Ja praeguse statistika allamäge näitav trend tuleb ka peatada (1 kord 5:35, 2.kord 5:53, 3.kord 6:08) .
Pärast maratoni 1 mõnus hernesupp ning sauna taastuma. On tekkinud mõnus traditsioon ja vaheldus nii squashile kui ka jooksule.
Seniks siis kuulmiseni.
Onu SuusaVD
